JavaScript
| JavaScript | |
|---|---|
 | |
| Faililaiend | .js |
| Paradigma | funktsionaalne, imperatiivne, objektorienteeritud (prototüübipõhine) |
| Väljalaskeaeg | 1995 |
| Looja | Brendan Eich |
| Arendaja | Netscape Communications Corporation, Mozilla Foundation |
| Viimane väljalase |
ECMAScript 2023 (juuni 2023)  |
| Tüüpimine | dünaamiline, nõrk, pardi |
| Mõjutatud keeltest | Self, C, Scheme, Perl, Python, Java |
| Mõjutanud keeli | Objective-J, JScript, JScript .NET, Node.js, CoffeeScript, ActionScript |
JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida peamiselt kasutatakse koos HTML'i ja CSS'iga, et veebisaite teha. JavaScript on ECMAScripti standardiga defineeritud keele ülemhulk.[1]
Hoolimata nimest pole JavaScriptil kuigi palju ühist Javaga. Mõlemad keeled jagavad küll C-st pärit süntaksit ja on objektorienteeritud, kuid nende erinevused on suuremad kui sarnasused.[2][3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
JavaScripti lõi Brendan Eich Netscape'is. Algselt kandis keel nimetust Mocha, siis LiveScript ja lõpuks JavaScript.[4] Esimene JavaScripti toega veebibrauser oli 1995. aasta septembris välja lastud Netscape Navigator 2.0 (siis veel LiveScript).[5] 1996. aasta augustis lisas Microsoft JavaScriptiga ühilduva keele JScript veebibrauserisse Internet Explorer 3.0.
JavaScripti standardiseeris Ecma International 1997. aasta juunis nime ECMAScript all.[6] ECMAScript keskendub vaid keeleomadustele, aga JavaScript lisaks ka veebikeskkonnale.
Aastal 2010 on JavaScripti versiooniks 1.8.1. Viimastel aastatel on saanud JavaScripti areng uue tõuke tänu Ajax tehnoloogia tähelepanu saamisega.
Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]
Paljud peavad JavaScripti ülilihtsaks keeleks, mille abil saab lehele väikseid efekte lisada. Tegelikult pakub JavaScript laialdasi võimalusi väheste, kuid võimsate keelevahenditega.[3]
- Keel on läbivalt objektorienteeritud: peaaegu kõik andmetüübid (numbrid, stringid, massiivid, funktsioonid) on objektid.
- Keeles on vaid üks numbriline andmetüüp: 64 bitine ujukomaarv. Täisarvutüüp puudub.[7]
- Puuduvad klassid, objektide konstrueerimine ja ka pärilikkus toimub prototüüpide põhjal kasutades konstruktorfunktsioone.[8]
- Objektid on lihtsad nimi-väärtus paaride kogud nagu Perli ja