JavaScript
| JavaScript | |
|---|---|
 | |
| Faililaiend | .js |
| Paradigma | funktsionaalne, imperatiivne, objektorienteeritud (prototüübipõhine) |
| Väljalaskeaeg | 1995 |
| Looja | Brendan Eich |
| Arendaja | Netscape Communications Corporation, Mozilla Foundation |
| Viimane väljalase |
ECMAScript 2024 (juuni 2024)  |
| Tüüpimine | dünaamiline, nõrk, pardi |
| Mõjutatud keeltest | Self, C, Scheme, Perl, Python, Java |
| Mõjutanud keeli | Objective-J, JScript, JScript .NET, Node.js, CoffeeScript, ActionScript |
JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida peamiselt kasutatakse koos HTML'i ja CSS'iga, et veebisaite teha. JavaScript on ECMAScripti standardiga defineeritud keele ülemhulk.[1]
Hoolimata nimest pole JavaScriptil kuigi palju ühist Javaga. Mõlemad keeled jagavad küll C-st pärit süntaksit ja on objektorienteeritud, kuid nende erinevused on suuremad kui sarnasused.[2][3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]JavaScripti lõi Brendan Eich Netscape'is. Algselt kandis keel nimetust Mocha, siis LiveScript ja lõpuks JavaScript.[4] Esimene JavaScripti toega veebibrauser oli 1995. aasta septembris välja lastud Netscape Navigator 2.0 (siis veel LiveScript).[5] 1996. aasta augustis lisas Microsoft JavaScriptiga ühilduva keele JScript veebibrauserisse Internet Explorer 3.0.
JavaScripti standardiseeris Ecma International 1997. aasta juunis nime ECMAScript all.[6] ECMAScript keskendub vaid keeleomadustele, aga JavaScript lisaks ka veebikeskkonnale.
Aastal 2010 on JavaScripti versiooniks 1.8.1. Viimastel aastatel on saanud JavaScripti areng uue tõuke tänu Ajax tehnoloogia tähelepanu saamisega.
Ülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]Paljud peavad JavaScripti ülilihtsaks keeleks, mille abil saab lehele väikseid efekte lisada. Tegelikult pakub JavaScript laialdasi võimalusi väheste, kuid võimsate keelevahenditega.[3]
- Keel on läbivalt objektorienteeritud: peaaegu kõik andmetüübid (numbrid, stringid, massiivid, funktsioonid) on objektid.
- Keeles on vaid üks numbriline andmetüüp: 64 bitine ujukomaarv. Täisarvutüüp puudub.[7]
- Puuduvad klassid, objektide konstrueerimine ja ka pärilikkus toimub prototüüpide põhjal kasutades konstruktorfunktsioone.[8]
- Objektid on lihtsad nimi-väärtus paaride kogud nagu Perli ja Ruby paisktabelid või Pythoni sõnaraamatud.[9]
- Toetatud on kõrgemat järku funktsioonid ja sulundid.
- Puudub sisendi ja väljundi kontseptsioon, sest skriptimiskeelena on mõeldud jooksma teiste programmide sees.[9]
Kõige laialdasemalt kasutatakse JavaScripti veebilehtedel. Seda peetakse koguni maailma populaarseimaks programmeerimiskeeleks.[10] Kuid brauserid pole JavaScripti ainuke keskkond.
Väljaspool veebi on JavaScript kasutusel näiteks Adobe Readeris (JavaScript PDF-failides) ja Adobe Photoshopis. Arendamisel on OpenOffice.org-i makrode kirjutamise võimalus JavaScriptiga. Iga rakendus pakub enda sisseehitatud objekte, mille abil saab operatsioone teha (brauserites on selline objekt window).
Süntaks
[muuda | muuda lähteteksti]JavaScripti süntaks pärineb suuresti C-st, millest on üle võetud if- ja switch-tingimuslaused, for- ja while-tsüklid ja -operaatorid. Javast pärinevad throw- ja try-catch-konstruktsioonid erindite viskamiseks ja püüdmiseks.
Hello world
[muuda | muuda lähteteksti]Hello world on programm, mis avab dialoogiakna:
alert("Hello world");
Alternatiivne variant, mis kirjutab teksti otse veebilehele:
document.write("Hello world");
Objektid ja massiivid
[muuda | muuda lähteteksti]Massiivide loomiseks saab kasutada eraldi literaali:
var myArray = [2, 3, 5, 7, 11];
Samuti objektide jaoks:
var myObject = {name: